Skip to main content
European Digital Innovation Hubs Network

Digiturgude määruse punktisummade tõlgendamine VKEde ja avaliku teenindamise kohustuste puhul

VKED

Üldine põhianalüüs

Põhiväärtus 0–25 %

Täname teid aja ja jõupingutuste eest täita VKEdele mõeldud digiturgude õigusakti küsimustik! 

Teie keskmine tulemus näitab, et teie organisatsioon on oma digiülemineku protsessi alguses ja võiks kindlasti saada märkimisväärset kasu isegi piiratud investeeringutest digitehnoloogiasse ja oskustesse, et parandada tegevust ja tooteid. Teie investeeringud digitehnoloogiasse on endiselt piiratud ja hõlmavad peamiselt haldusülesandeid, samas kui Teie organisatsioon võiks astuda samme (kavade ja ressursside osas) edasijõudnumate lahenduste leidmiseks. Kasutate mõnda tavatehnoloogiat oma igapäevastes toimingutes, kuid uuemate internetipõhiste tehnoloogiate (nt e-kaubandus, B2B, B2C jne) ja teiste arenenumate (nt tehisintellekt) pakutavatest võimalustest oleks rohkem kasu. Samuti võiksite rohkem investeerida töötajate koolitamisse, IT-spetsialistide palkamisse ning töötajate aktiivsesse kaasamisesse ja ettevalmistamisse uute digilahenduste vastuvõtmiseks, mis võivad muuta ülesannete praegust täitmist. Teil oleks võimalik saada palju kasu tervikliku andmestrateegia vastuvõtmisest ja rakendamisest, sealhulgas andmeturbest. See annaks teile suurema andmeanalüüsivõime ja toetaks teie otsustusprotsesse. Samuti võite kasutusele võtta IKT-tehnoloogiad, mis võivad aidata Teie organisatsioonil muuta oma tegevuses kestlikumaks (vähendada oma keskkonnajalajälge), samal ajal kui võiksite eelistada keskkonnasõbralike digitoodete (IT-seadmed) valimist. 

Teie puhul on olemas tohutu kasutamata potentsiaal ning rohkemate digitehnoloogiate katsetamine ja kasutuselevõtt võib kohe suurendada teie ettevõtte tootlikkust ja väljavaateid. 

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digitaalne äristrateegia ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus v) automatiseerimine ja luureteave ning vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

Keskmiselt 26–50 %

Täname teid aja ja jõupingutuste eest täita VKEdele mõeldud digiturgude õigusakti küsimustik! 

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on juba saavutanud keskmise digiküpsuse, kuid arenguruumi on veel. Võite saada märkimisväärset kasu täiendavatest investeeringutest digitehnoloogiasse ning oskustesse, et parandada toiminguid ja tooteid. Teie praegused investeeringud digitehnoloogiasse hõlmavad mitmesuguseid põhitegevusi, samal ajal kui võite suurendada valmisolekut (kavade ja ressursside osas), et leida edasijõudnumaid lahendusi. Kasutate oma tegevuses mitut tavatehnoloogiat, kuid saaksite sellest rohkem kasu, kui võetaks kasutusele kõrgetasemelisemad tehnoloogiad (nt infohaldussüsteemid, ERP, e-kaubandus, B2B, B2C, B2G, sotsiaalvõrgustikud jne) ja muud murrangulisemad tehnoloogiad (nt tehisintellekt). Teie töötajatel on keskmine digioskuste tase, kuid digiülemineku edendamiseks oleks teil vaja hästi kavandatud ja läbi viidud koolitust personalile ning IT-spetsialistidele, et teid toetada. Juhtkonda ja töötajaid tuleks julgustada täiel määral osalema ja toetama uute digilahenduste kasutuselevõttu, kartmata sellega kaasnevaid muudatusi. Teil võib juba olla palju äriteavet digitaalsel kujul, kuid terviklik andmestrateegia, sealhulgas andmeturve, oleksite sellest palju kasu. See annaks teile suurema andmeanalüüsivõime ja toetaks kõrgetasemelist otsuste tegemist. IKT-tehnoloogiaid võiks kasutada ka selleks, et aidata Teie organisatsioonil muuta oma tegevuses kestlikumaks (vähendada oma keskkonnajalajälge), samal ajal kui võiksite eelistada keskkonnasõbralike digitoodete (IT-seadmed) valimist.

Teie ettevõtte digitaalse küpsuse parandamine võib suurendada teie konkurentsivõimet ja lähendada teid digitaalselt küpsematele konkurentidele teie huviturul. Samuti annaks see teile konkurentsieelise vähem arenenud konkurentide ees. 

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digitaalne äristrateegia ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus v) automatiseerimine ja luureteave ning vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Täname teid aja ja jõupingutuste eest täita VKEdele mõeldud digiturgude õigusakti küsimustik! 

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on digiülemineku protsessis juba mõõdukalt edasijõudnud. See tähendab, et olete juba saanud kasu oma organisatsioonile digitehnoloogia kasutamisest nii peavoolu kui ka vähemal määral ka mõne arenenud tehnoloogia kasutamisest. Kuigi olete juba teel digiülemineku poole, võite veelgi parandada konkurentsivõimet, vastupidavust ja kestlikkust, investeerides sihipärasemalt digitehnoloogiasse ja -oskustesse. Teie praegused investeeringud digitehnoloogiasse hõlmavad paljusid äritegevusi, kuid veel on ruumi suurendada valmisolekut (kavade ja ressursside osas), et leida keerukamaid lahendusi. Kasutate praegu oma tegevuses enamikku olemasolevatest tavatehnoloogiatest, kuid tänapäevasemate, sealhulgas murrangulisemate tehnoloogiate (nt tehisintellekt) kasutuselevõtuga on veel palju kasutamata potentsiaali. Teie töötajatel on paremad digioskused, kuid digiülemineku edendamiseks on vaja hästi kavandatud ja läbi viidud töötajate koolitusprogrammi ning IT-spetsialiste, et teid toetada. Kõik juhtimistasandid ja töötajad peaksid saama vajaliku stiimuli, et täielikult kaasata ja toetada edasijõudnumate digilahenduste kasutuselevõttu, kartmata sellega kaasnevaid muutusi. Teie andmehaldussuutlikkus ja andmeturve on arenenud, kuid võite saada täiendavat kasu digitehnoloogiatest, mis annaksid äriteabe, mida vajate konkurentsi ületamiseks. Samuti võiks kasutusele võtta rohkem IKT-tehnoloogiaid, et aidata Teie organisatsioonil muuta oma tegevuses kestlikumaks (vähendada oma keskkonnajalajälge), samal ajal kui saaksite siiski suurendada oma suutlikkust valida ja kasutada keskkonnasõbralikke digitooteid (IT-seadmed). 

Uued investeeringud digitaliseerimisse tooksid teie ettevõtte digitaalse küpsuse uuele kõrgemale tasemele, andes teile märkimisväärseid eeliseid konkurentide ees teie piirkonnas ja kaugemalgi huvi pakkuval turul. 

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digitaalne äristrateegia ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus v) automatiseerimine ja luureteave ning vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

Edasijõudnud 76–100 %

Täname teid aja ja jõupingutuste eest täita VKEdele mõeldud digiturgude õigusakti küsimustik! 

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on digiülemineku protsessis üsna kaugele jõudnud. See tähendab, et olete juba eestvedaja ja teie organisatsioon on juba mõnda aega saanud kasu digitehnoloogia kasutamisest. Kasutate oma tegevuse eri aspektides nii peavoolu kui ka arenenumaid tehnoloogiaid. Kuigi olete juba edasijõudnud, saaksite olukorda veelgi parandada sellistes valdkondades nagu kestlikkus ja konkurentsivõime, eksperimenteerimine/rakendamine uuemate ja murrangulisemate digitehnoloogiatega. 

Uued sihipärasemad investeeringud arenenud digitehnoloogiasse, näiteks tehisintellekti, võivad aidata saavutada digiküpsust, mis suurendaks teie konkurentsivõimet huvipakkuval turul kogu maailmas. 

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digitaalne äristrateegia ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus v) automatiseerimine ja luureteave ning vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

 

Punktianalüüs mõõtmete kaupa

  1. Digitaalne ettevõtlusstrateegia

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema äristrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas väga varajases etapis. See tähendab, et on olemas märkimisväärne võimalus olukorra parandamiseks. Digiteerimise taseme parandamiseks võite kõigepealt koostada selge kava ja teha kindlaks selle toetamiseks vajalikud rahalised vahendid. Esialgsed investeeringud digitehnoloogiasse, et Teie organisatsiooni osaliselt moderniseerida, on hea esimene samm. Samuti võite saada kasu oma tegevuse oluliste osade automatiseerimisest, nagu tootmine, klienditeenused jne. Samuti võite saada eeliseid, kui kasutate arenenumaid digitehnoloogiaid sellistes valdkondades nagu logistika, turundus ja müük, ostmine ja hankimine ning kõrgetasemeline turvalisus. 

Mis puudutab strateegilist planeerimist, siis võite kindlaks teha mõned tehnoloogiad, kuid on palju muid digiteerimisvõimalusi, mis võiksid teenida teie ärieesmärke. Peate eraldama eelarve, et parandada oma IT-taristut ja tagada juhtkonna pühendumus, et sellest täiel määral kasu saada. Teie ettevõtte digiteerimiseks vajalikud organisatsioonilised ja protsessimuudatused võivad nõuda ka tugevamate IT-töötajate värbamist.

 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema äristrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas varajases etapis. See tähendab, et arenguruumi on palju. Teil on esialgne kava ja ressursid ning teie juhtkond on vastuvõtlik, kuid digiteerimise suurendamiseks on vaja suurendada pühendumust ja jõupingutusi. Võite teataval määral investeerida digitehnoloogiasse, et ajakohastada oma ettevõtte tegevust, näiteks oma toodete/teenuste kavandamist, projektide kavandamist ja juhtimist. Samuti võiksite kasu saada oma tegevuse oluliste osade automatiseerimisest, nagu tootmine, klienditeenused jne. Samuti võiksite kasu saada täiustatud digitehnoloogia kasutuselevõtust sellistes valdkondades nagu logistika, turundus ja müük, ostmine ja hankimine ning kõrgetasemeline turvalisus. Teil on vajalik IT-taristu, et toetada algset digiteerimist, ja teil on IT-oskustega töötajad, kuigi piiratud ulatuses.

Lisaks võite suurendada digitaliseerimise strateegilist tähtsust oma ettevõtte jaoks, et saavutada positiivsem mõju sise- ja välisprotsessidele või -kuludele. IT-taristu parandamiseks ning juhtkonna ja töötajate pühendumuse tagamiseks peaksite eraldama rohkem eelarvevahendeid, et neist täiel määral kasu saada. Teie ettevõtte digiteerimiseks vajalike organisatsiooniliste ja protsessimuutuste tõttu võib olla vaja värvata rohkem IT-töötajaid ja digispetsialiste.

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme ettevõtted on äristrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas üldiselt mõõdukalt edasijõudnud. Saad juba kasu, kuid potentsiaali ei ole veel ära kasutatud. Teil on konkreetne kava ja vahendid ning juhtkonna kindel pühendumus. Digiüleminekusse on tehtud praegu ja kavandatud investeeringuid, et optimeerida siseprotsesse/toiminguid ja vähendada kulusid.

Digiteerimise kaudu saaksite aga toodete või teenuste kvaliteeti veelgi parandada. Lisaks tuleb teie digiteerimiskava kindlalt ellu viia ja mõnda aega lähitulevikus kavandada konkreetsed investeeringud. Tippjuhid on valmis või valmis juhtima organisatsioonilisi ja protsessimuutusi, mis on vajalikud ettevõtete digitaliseerimise toetamiseks. IT-töötajatel on digiteerimise roll, kuid neid võiks usaldada suurema rolliga ettevõtete digitaliseerimise üle otsustamisel. Võib-olla peate värbama digispetsialistide profiilid, et toetada kõrgemat digiülemineku taset. Lähitulevikus võiksite kaaluda digitaalsemate ja andmemahukamate ärimudelite kasutamist. Võite kaaluda ka rohkem digifunktsioonide või -funktsioonidega toodete ja/või teenuste pakkumist. 

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on äristrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas üldiselt üsna kaugele jõudnud. Digiüleminek on juba olnud teie ettevõtte prioriteet. Olete juba investeerinud ulatuslikult digitehnoloogiasse ja teil on kavas teha täiendavaid investeeringuid. Järgite selget digiteerimiskava ja olete eraldanud selle toetamiseks vajalikud vahendid (inimesed ja eelarve), sealhulgas järgmistel aastatel kavandatud investeeringud digitehnoloogiasse. 

Märkimisväärsed investeeringud digitaliseerimisse on juba aidanud parandada teie teenuste ja/või toodete kvaliteeti, mitmekesistada ja arvesse võtta äritegevust, optimeerida siseprotsesse/toiminguid ja vähendada kulusid. Tippjuhid on võtnud kohustuse juhtida veelgi rohkem organisatsioonilisi ja protsessimuutusi, mis on vajalikud ettevõtete digitaliseerimise toetamiseks, ning töötajatel on piisavalt digioskusi.

Võite saada rohkem kasu, rakendades väga spetsiifilisi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, täiustatud andmeanalüüs, digipõhised ärimudelid jne.

 

  1. Digitaalne valmisolek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema digitaalse valmisoleku (digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt) osas väga varajases etapis. Võite juba praegu kasutada väikest hulka tavapäraseid digitehnoloogiaid, kuid ärirakendused on väga piiratud. Teie ettevõttel on palju kasutamata potentsiaali suurendada sisemist tootlikkust ja teenindada oma kliente paremini digitehnoloogia kasutamisega – nii peavoolu kui ka arenenumate tehnoloogiatega. 

Teie ettevõte saaks palju kasu, kui kaalute selliste digitehnoloogiate kasutuselevõttu, mis võiksid suurendada müüki (nt e-kaubandus, e-turundus jne), parandada äritegevuse tõhusust (infohaldussüsteemid, ERP), suurendada klientide rahulolu (veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks), parandada töötajate oskusi/suurendada töötajate rahulolu ja tööl püsimist [kaugkoostöö (kaugtöö, virtuaalõpe jne)].

*Digitaaltehnoloogiad on järgmised: ühenduvustaristu, ettevõtte veebisait, veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks, otsevestlused/sotsiaalvõrgustikud/vestlusrobotid klientidega suhtlemiseks, e-kaubandus (B2B, B2C), e-turundus (veebireklaamid, sotsiaalmeedia ettevõtjatele jne), e-valitsus, ettevõtjate kaugkoostöö vahendid (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaal, teabehaldussüsteemid (ERP, CRM, SCM jne).

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, robotid, virtuaal-/liitreaalsus, CAD-rakendused, asjade internet, nutiandurid, plokiahel, 3D-printimine jne.

 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad seoses digitaalse valmisolekuga (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) olema varases etapis. Kasutate oma ettevõttes mõningaid, kuid mitte kõiki digitehnoloogiaid. Digilahendusi kasutatakse mitmes ärivaldkonnas, peamiselt halduses ja juhtimises. Eri- või kõrgtehnoloogiliste digitehnoloogiate rakendamisest võite saada rohkem kasu.

Teie ettevõte saaks palju kasu, kui kaalute selliste digitehnoloogiate kasutamise kiirendamist, mis võiksid suurendada müüki (nt e-kaubandus, e-turundus jne), parandada äritegevuse tõhusust (infohaldussüsteemid, ERP), parandada klientide rahulolu (veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks), parandada töötajate oskusi/suurendada töötajate rahulolu ja säilitada [kaugkoostöö (kaugtöö, virtuaalõpe jne)].

*Digitaaltehnoloogiad on järgmised: ühenduvustaristu, ettevõtte veebisait, veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks, otsevestlused/sotsiaalvõrgustikud/vestlusrobotid klientidega suhtlemiseks, e-kaubandus (B2B, B2C), e-turundus (veebireklaamid, sotsiaalmeedia ettevõtjatele jne), e-valitsus, ettevõtjate kaugkoostöö vahendid (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaal, teabehaldussüsteemid (ERP, CRM, SCM jne).

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, robotid, virtuaal-/liitreaalsus, CAD-rakendused, asjade internet, nutiandurid, plokiahel, 3D-printimine jne.

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema digivalmiduse (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) osas mõõdukalt edasijõudnud. Tõenäoliselt saad juba praegu kasu, mida digitaaltehnoloogiad võiksid pakkuda. Teil on tugev ühenduvustaristu ning kasutate internetitehnoloogiaid ja -rakendusi, sealhulgas kliendikommunikatsiooni ja/või müügi ja turunduse eesmärgil. Tõenäoliselt ei ole te täielikult kasutusele võtnud täiustatud või integreeritud rakendusi, nagu ERP, CRM ja SCM, kuid tõenäoliselt kaalute seda varsti. 

Te ei ole veel ära kasutanud spetsiifilisemate või arenenumate digitehnoloogiate potentsiaali, mis võiksid pakkuda tõelist konkurentsieelist oma tootmises/müügis/turustamises/klienditeenuste osutamises. Digilahendusi kasutatakse peamiselt sisetoimingutes, näiteks halduses ja juhtimises ning kliendikommunikatsioonis ja -teenustes. Olete juba teel digiülemineku poole, kuid võite kiirendada kõrgtehnoloogia testimist ja rakendamist, et kaotada lõhe digitaalselt arenenumate ettevõtetega oma sektoris, piirkonnas ja mujal. 

*Digitaaltehnoloogiad on järgmised: ühenduvustaristu, ettevõtte veebisait, veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks, otsevestlused/sotsiaalvõrgustikud/vestlusrobotid klientidega suhtlemiseks, e-kaubandus (B2B, B2C), e-turundus (veebireklaamid, sotsiaalmeedia ettevõtjatele jne), e-valitsus, ettevõtjate kaugkoostöö vahendid (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaal, teabehaldussüsteemid (ERP, CRM, SCM jne).

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, robotid, virtuaal-/liitreaalsus, CAD-rakendused, asjade internet, nutiandurid, plokiahel, 3D-printimine jne.

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad digitaalse valmisoleku (digitehnoloogia kasutuselevõtt) osas olema väga kaugele jõudnud. Teie sise- ja välisoperatsioonides kasutatakse peaaegu enamikku olemasolevatest peamistest digitehnoloogiatest. Digilahendusi kasutatakse enamikus ärivaldkondades, sealhulgas halduses ja juhtimises, turunduses, hangetes, logistikas, klienditeeninduses jne. Nad saavad kasu sellistest integreeritud infohaldussüsteemidest nagu ERP, CRM, SCM. Te võite alustada kõrgtehnoloogiliste digitehnoloogiate katsetamist või rakendamist ettevõtte konkreetsetes ärivaldkondades ning te otsite aktiivselt, kuidas neist rohkem kasu saada.

Olete üsna kaugele jõudnud peamiste digitehnoloogiate kasutamisel ning teil on ka piisav valmisolek, et saada kasu spetsialiseeritud ja arenenumate digitehnoloogiate rakendamisest. Need annaksid teie tegevuses ainulaadse konkurentsieelise ja lähendaksid teid kõige arenenumatele konkurentidele Euroopas ja mujal.

 *Digitaaltehnoloogiad on järgmised: ühenduvustaristu, ettevõtte veebisait, veebipõhised vahendid klientidega suhtlemiseks, otsevestlused/sotsiaalvõrgustikud/vestlusrobotid klientidega suhtlemiseks, e-kaubandus (B2B, B2C), e-turundus (veebireklaamid, sotsiaalmeedia ettevõtjatele jne), e-valitsus, ettevõtjate kaugkoostöö vahendid (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaal, teabehaldussüsteemid (ERP, CRM, SCM jne).

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, robotid, virtuaal-/liitreaalsus, CAD-rakendused, asjade internet, nutiandurid, plokiahel, 3D-printimine jne.

 

  1. Inimkeskne digiüleminek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema inimkeskse digitaliseerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas väga varajases etapis. Töötajate digioskuste parandamise potentsiaal peaks muutuma selgemaks juhtimis- ja/või tegevustasandil. Teie ettevõte võiks alustada oma töötajate digioskuste hindamisega, millele järgneks konkreetne koolituskava töötajate ümberõppeks või oskuste täiendamiseks. Peaksite kaaluma võimalust pakkuda töötajatele rohkem koolitusi või veebipõhiseid õppevahendeid digioskuste omandamiseks/suurendamiseks. Praegu on töötajate digioskused põhioskused ja töökohti ei ole veel digiajastu jaoks ümber kujundatud. 

Selles valdkonnas on tohutu kasutamata potentsiaal suurendada oma töötajate digikirjaoskust isegi piiratud investeeringutega.

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastmega ettevõtted kipuvad inimkeskse digitaliseerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas alles algstaadiumis. On tõenäoline, et teie juhtkond on mõistnud, kui oluline ja milline potentsiaal on töötajate koolitamisel digitehnoloogia valdkonnas, ning nad on astunud selles suunas mõningaid samme. Järgmise sammuna võiksite koostada üksikasjaliku koolituskava töötajate ümberõppeks või oskuste täiendamiseks. Pakutakse mõningaid veebipõhiseid juhendeid ja muid iseõppimisvõimalusi digioskuste omandamiseks/suurendamiseks, kuid saate neid paremini kohandada vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja/või koolitusvajadustele. Võite kombineerida koolitust eksperimenteerimisvõimaluste ja autonoomiaga, et täita otsuseid või teha uuendusi. Peaksite pakkuma karjäärivõimalusi digioskustega töötajatele, kujundades samal ajal piisavalt ümber töökohad digiajastu jaoks. Töötajate digioskused peaksid vastama nende tööülesannete ajakohastamiseks vajalikele oskustele. 

Teie ettevõttel on palju kasutamata potentsiaali koostada lähitulevikus teie digiteerimiskavadel põhinev koolituskava. Samuti võite kasutada eri programmidega seotud rahastamisvõimalusi oma töötajate ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusena oleksid koolitatud töötajad vastuvõtlikumad uute digitehnoloogiate kasutuselevõtu suhtes ja toetaksid rohkem muutusi, mis muidu tekitaksid hirmu töökohtade kadumise pärast. Digioskuste suurendamine annaks teile vajaliku keskkonna kõrgetasemeliste IT-töötajate palkamiseks ja neile karjäärivõimaluste pakkumiseks. 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas mõõdukalt edasijõudnud. Teie ettevõte on juba välja töötanud koolituskava töötajate ümberõppeks/täiendamiseks, kuid võiksite lisada uusi digitehnoloogiaid, mida lähitulevikus rakendada. Esmatähtis on oskuste omandamine/täiendamine digitehnoloogia valdkonnas ja töötajatele pakutakse digioskuste alast koolitust, kuid te peaksite seda alati kohandama vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja töökohakoolituse nõuetele. Ettevõte võib olla teadlik ka rahastamisvõimalustest koolituseks, et parandada töötajate digioskusi, ja võib sellest kasu saada.

Töötajad on piisavalt kvalifitseeritud, et täita oma tööd digitaalsete vahendite abil, kuid võite julgustada neid rohkem eksperimenteerima uusi vahendeid otsuste tegemiseks või innovatsiooniks. Töötajad on teataval määral kaasatud toodete/teenuste/protsesside digitaliseerimise kavandamisse ja arendamisse. Karjääri arendamise võimalused on kättesaadavad digioskustega töötajatele. Töökohad on digiajastu jaoks ümber kujundatud, sealhulgas uuenduslikud/digitaalselt täiustatud töökeskkonnad, ning neid võib toetada digitaalse tugiteenusega. Töötajate digioskused on nende tööülesannete täitmiseks märkimisväärselt piisavad. 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas väga kaugele jõudnud. Kehtestatud on töötajate ümber- või täiendusõppe põhjalik koolituskava, mida rakendatakse/jälgitakse aktiivselt. Töötajatele pakutakse sageli ja/või korrapäraselt põhjalikku kõrgtasemel tehnoloogia- või digioskuste koolitust, mis on kohandatud nende konkreetsetele vajadustele ja koolitusnõuetele. Koolitust kombineeritakse sageli eksperimenteerimisvõimaluste ja autonoomiaga otsuste tegemiseks või innovatsiooniks. Karjääri arendamise võimalused on kättesaadavad digioskustega töötajatele. Töötajad osalevad aktiivselt ettevõtte strateegias. Töökohad on digiajastu jaoks ümber kujundatud, sealhulgas uuenduslikud/digitaalselt täiustatud töökeskkonnad, mida toetab digitaalne tugiteenus. Töötajate digioskused on edasijõudnud. 

 

  1. Andmete haldamine

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastmega ettevõtted kipuvad andmehalduse (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) osas olema väga varajases etapis. Alustuseks võite kehtestada andmepoliitika/kava/meetmete kogumi ning kavandada paberil säilitatavate andmete üleminekut digitaalselt säilitatavatele andmetele. Praegu digiteeritakse ainult mõnda liiki dokumente ja digitaalselt säilitatakse vähe andmeid. See üleminek nõuaks andmeturbe kava ja küberturvalisuse protsessi, mitte ainult praegu kasutatavaid küberturvalisuse põhivahendeid. 

Kuna teie ettevõte on nii varajases etapis, on tal tohutu kasutamata potentsiaal digiteerimisprotsessi edendamiseks, luues andmete kriitilise massi, mis annaks ülevaate erinevatest tegevusvaldkondadest. See peaks käima käsikäes täiustatud andmeturbemeetmete rakendamisega, et tagada andmete ja olulise teabe nõuetekohane kaitse.

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on andmehalduses (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) tavaliselt varajases etapis. Peaksite tähelepanelikult järgima konkreetset andmehalduspoliitikat/kava/meetmete kogumit. Osa andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul, peamiselt haldus- ja finantsprotsesside jaoks. Eri rakenduste vahelise andmevahetuse ja integratsiooni taset saaks siiski parandada. Andmeid ei kasutata äritegevuses täiel määral ja need ei anna teavet otsuste tegemiseks tasemel, mis võiks olukorda muuta. Andmekaitse tase on mõõdukas koos üldiste küberturvalisuse vahenditega, kuid mitte konkreetse ja tervikliku küberturvalisuse poliitikaga. 

Selles valdkonnas on teil suur kasutamata potentsiaal, mida saaks ära kasutada, kehtestades nõuetekohase andmehaldusstrateegia, sealhulgas küberturvalisuse. Investeerides rohkem vahendeid, võite saada kasu sellest, et enamik ettevõtte andmetest ja protsessidest on digitaalsel kujul, integreeritud koostalitlusvõimeliste süsteemide kaudu ning juurdepääs eri seadmete ja asukohtade andmetele. Struktureeritud andmeid saaks kasutada andmeanalüüsi rakendustes ja anda teie ettevõttele vajalikku teavet, et teha olulisi äriotsuseid ja teenindada paremini oma kliente. Kasu oleksite ka terviklikust küberturvalisuse poliitikast, mis hõlmab meetmeid, mis kaitseksid ettevõtet ja selle klientide andmeid küberohtude eest, ning nõuetekohased situatsiooniplaanid.

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on andmehalduse (salvestamine, korraldus, juurdepääs, andmete kasutamine ja turvalisus) osas üldiselt mõõdukalt edasijõudnud. Olete juba kehtestanud konkreetse andmehalduspoliitika/kava/meetmete kogumi oma andmete haldamiseks ja neist kasu saamiseks. Dokumendid ja protsessid digiteeritakse paljudes ärifunktsioonides ja tegevusvaldkondades. Enamikku andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul ning eri IT-süsteemide vahel on teatav andmete integreeritus ja koostalitlusvõime. Peate andmete analüüsi oluliseks äritegevuse ja teadlike otsuste tegemise seisukohast, mis aitab teie protsesse optimeerida ja klienditeenindust parandada. Teil on küberturvalisuse kava ja olete kindlaks määranud küberhädaolukorra korral võetavad meetmed. Olemas on andmete varundamise vahendid ja töötajate teadlikkus küberohtude vastase kaitse tähtsusest. Töötajatele pakutakse küberturvalisuse teemalisi koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi. 

Selles vahemikus on teil endiselt palju võimalusi oma ettevõttele kättesaadavaks teha, kasutades rohkem ja paremini andmeid. Võite veelgi parandada andmete integreerimist ja koostalitlusvõimet süsteemide vahel, mis hõlmavad eri valdkondi (tootmine, müük, turundus, HR, klienditeenindus jne), mis aitaksid teha otsuseid strateegilisemal tasandil. Võite teha oma andmed reaalajas kättesaadavaks eri seadmete ja asukohtade kaudu, sealhulgas oma töötajatele (nt kaugtöö). Andmehaldussuutlikkuse suurendamisel peaksite tõsiste küberohtude korral rakendama töökindlaid andmeturbe põhimõtteid, hädaolukorra lahendamise kavasid ja talitluspidevuse kavasid.

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on andmehalduse (säilitamine, korraldus, juurdepääs, andmete kasutamine ja turvalisus) osas üldiselt väga kaugele jõudnud. Dokumendid ja protsessid digiteeritakse kõigis või enamikus ärivaldkondades, sealhulgas haldus-/finantsprotsessides, kliendisuhetes, tootmise või teenustega seotud protsessides ja logistikas. Kõiki andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul. Andmete kogumine ja kasutamine on organisatsiooni jaoks väga oluline. Enamikku äriühingu andmetest kogutakse ja kasutatakse kõigi peamiste protsesside/toimingute jaoks. 

Andmed annavad teavet enamiku otsuste tegemiseks ja optimeerivad enamikku protsesse. Andmevahetuse hõlbustamiseks on rakendatud lahendusi/standardeid. Olemas on küberturvalisuse kavad ning rakendatakse konkreetseid põhimõtteid ja meetmeid, et kaitsta ettevõtte andmeid küberohtude eest. Olemas on kava, mis hõlmab kõiki sise- ja kliendiandmeid ning on kehtestatud täielik varupoliitika. Töötajate teadlikkus küberohtudest on kõrge ja jätkunud koolituse kaudu. Küberrünnakust tingitud katastroofi korral on olemas talitluspidevuse kava.

 

  1. Automatiseerimine ja luure

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on automatiseerimise ja luure (mida hõlbustavad äriprotsessi integreeritud digitaalsed vahendid) osas tavaliselt väga varajases etapis. Ühtegi ülesannet ei ole veel automatiseeritud. Tehisintellekt ja automatiseerimine ei ole toetanud äri-, äri- ega operatiivtegevust. 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on automatiseerimise ja luure (mida hõlbustavad äriprotsessi integreeritud digitaalsed vahendid) osas tavaliselt varajases etapis.

Mõnedes ülesannetes – tavaliselt haldusmenetlustes – kasutatakse osaliselt ja sihtotstarbeliselt automatiseerimist digitaalsete vahendite abil. Tehisintellekt ja automatiseerimine ei ole toetanud äri- ega operatiivtegevust. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja automatiseerimine ei ole veel kaasa toonud tootlikkuse mõõdetavat suurenemist. 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on automatiseerimise ja luure (mida hõlbustatakse äriprotsessi integreeritud digitaalsete vahenditega) poolest mõõdukalt edasijõudnud etapis.

Mõned ülesanded võivad olla osaliselt automatiseeritud ja tehisintellektil põhinevad – tavaliselt haldus- ja finantsprotsessid. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja automatiseerimine võisid toetada äritegevust, kuid seda ei ole kohaldatud toodete ja teenuste kvaliteedi parandamiseks. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja automatiseerimine on toonud kaasa tootlikkuse mõningase mõõdetava kasvu.

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastmega ettevõtted on automatiseerimise ja luure (mida hõlbustavad äriprotsessi integreeritud digitaalsed vahendid) poolest üsna kaugele jõudnud.

Mõned ülesanded on täielikult automatiseeritud ja tehisintellektil põhinevad – tavaliselt haldus- ja finantsprotsessid. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja automatiseerimine võisid toetada turustamistegevust ning seda on potentsiaalselt kohaldatud toodete ja teenuste kvaliteedi parandamiseks. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja automatiseerimine võisid suurendada tootlikkust.

Kui saite vahemiku ülempiiri, olete tõenäoliselt juba kasu saanud tehisintellekti kasutuselevõtust ja muud liiki automatiseerimisest ettevõtte tasandil, mille tootlikkus ja tõhusus on märkimisväärselt suurenenud ning jäätmed ja kulud vähenenud.

 

  1. Keskkonnahoidlik digiüleminek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastmega ettevõtted kipuvad olema keskkonnahoidliku digiüleminekuga seoses väga varajases etapis*. Teie ettevõte peaks digiteerimisvalikutes arvesse võtma keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia kasutamine kestlikeks äritoiminguteks (nt ärimudel, teenuste osutamine, tootmine ja tootmine jne) võiksite sellest kasu saada. Digitehnoloogia võib aidata vähendada heitkoguseid ja saastet ning jäätmekäitlust. Digitehnoloogiad võivad toetada toorainete optimeeritud kasutamist ja toodete tarnimist klientidele. Digilahendusi võiks kasutada organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted võivad olla jälgitavad. Energiat võiks hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusprotsessid võivad muutuda paberivabaks. Digitaalsete valikute (IT-seadmed) ja -tavade keskkonnamõju tuleks rohkem arvesse võtta. 

*Roheline digiüleminek tähendab ettevõtte suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastmega ettevõtted kipuvad olema keskkonnahoidliku digiteerimisega seotud varajases etapis*. Mõnikord võetakse digiteerimisvalikutes arvesse keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia võib olla hakanud aitama kaasa kestlikule äritegevusele (nt ärimudel, teenuste osutamine, tootmine ja tootmine jne). Digitehnoloogia võib siiski märkimisväärselt toetada heitkoguste ja saaste vähendamist ning jäätmekäitlust või aktiivselt toetada toorainete optimeeritud kasutamist ja toodete tarnimist klientidele. Tõenäoliselt ei kasutata digitaalseid lahendusi aktiivselt, et oluliselt vähendada organisatsiooni keskkonnamõju. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted võivad olla jälgitavad. Energiat võiks hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Mõned haldusmenetlused on paberivabad, kuid mitte kõik. Digitaalsete valikute ja tavade keskkonnamõju võiks rohkem arvesse võtta.

*Roheline digiüleminek tähendab ettevõtte suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastmega ettevõtted kipuvad olema keskkonnasäästliku digiüleminekuga seoses mõõdukas edasijõudnud etapis*. Paljude digiteerimisvalikute puhul võetakse arvesse keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia võib juba teataval määral aidata kaasa kestlikule äritegevusele (nt ärimudel, teenuste osutamine, tootmine ja tootmine või teenuste osutamine). Digitehnoloogia võiks märkimisväärselt toetada heitkoguste ja saaste üldist vähendamist või jäätmekäitlust. Digitehnoloogiad võiksid oluliselt toetada toorainete optimeeritud kasutamist, kuid võivad juba toetada toodete tarnimist klientidele. Digilahendused võiksid aidata rohkem vähendada organisatsiooni keskkonnamõju. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted võiksid olla paremini jälgitavad. Energiat võiks hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusmenetlused on enamasti paberivabad. Digivalikute ja -tavade keskkonnamõju võetakse olulisel määral arvesse.

*Roheline digiüleminek tähendab ettevõtte suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme ettevõtted kipuvad olema keskkonnahoidliku digitaliseerimise osas üsna kaugele jõudnud* enamikus digiteerimisvalikutes, sealhulgas hangetes, energiatarbimises ja korduskasutamises, võetakse arvesse keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia aitab kaasa kestlikule äritegevusele (nt kasutusele võetud ärimudelid, toote olelusringid, toote disain ja tootmisprotsessid või teenuste osutamine). Digitehnoloogia toetab tõenäoliselt heitkoguste ja saaste vähendamist ning jäätmekäitlust. Tõenäoliselt toetavad digitehnoloogiad ka toorainete optimeeritud kasutamist ja toodete tarnimist klientidele. Digilahendusi kasutatakse selleks, et oluliselt vähendada organisatsiooni keskkonnamõju (sh vähendada jäätmeid ja parandada energiatõhusust). Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted on väga jälgitavad isegi reaalajas. Energiat saadakse peamiselt säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusprotsessid on kõik paberivabad. Digitaalsete valikute ja tavade keskkonnamõju võetakse alati arvesse.

 

*Roheline digiüleminek tähendab ettevõtte suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

 

 

Avaliku teenindamise kohustused

 

  1. Üldine põhianalüüs

Põhiväärtus 0–25 %

Täname Teid aja ja jõupingutuste eest täita DMA küsimustik avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks!

Teie keskmine tulemus näitab, et teie organisatsioon on oma digiülemineku protsessi alguses ja võiks kindlasti saada märkimisväärset kasu isegi piiratud investeeringutest digitehnoloogiasse ja oskustesse, et parandada avalike teenuste toimimist ja osutamist. Teie investeeringud digitehnoloogiasse on endiselt alumises otsas ja hõlmavad peamiselt haldusülesandeid. See võib olla teie organisatsiooni jaoks õige hetk kavandada ja eraldada ressursse edasijõudnumate lahenduste leidmiseks. Kasutate mõnda tavatehnoloogiat oma igapäevastes toimingutes, kuid võite saada kasu uuematest internetipõhistest tehnoloogiatest (digitaalsed avalikud teenused, e-hanked jne) ja teistest arenenumatest tehnoloogiatest (nt tehisintellekt). 

Samuti võiksite prioriseerida töötajate koolitamist, IT-spetsialistide palkamist ning töötajate aktiivset kaasamist ja ettevalmistamist uute digilahenduste vastuvõtmiseks, mis võivad muuta ülesannete praegust täitmist. Kui võtaksite vastu ja rakendaksite tervikliku andmestrateegia, sealhulgas andmeturbe strateegia, mis annaks teile suurema andmeanalüüsivõime ja toetaks otsuste tegemist. Kasutusele võiks võtta ka IKT-tehnoloogiad, et muuta Teie organisatsioon koostalitlusvõimelisemaks. Ka kestlikum oma tegevuses (keskkonnajalajälje vähendamine), samal ajal kui võiksite eelistada keskkonnasõbralike digitoodete (IT-seadmed) valimist. 

Teie puhul on olemas tohutu kasutamata potentsiaal. Digitehnoloogiate eksperimenteerimine ja kasutuselevõtt võib kohe suurendada teie organisatsioonide tõhusust ja kodanikele/ettevõtetele pakutavate teenuste kvaliteeti. 

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digitaalne äristrateegia ja investeeringud ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus ja -turve v) koostalitlusvõime ja vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

 

Keskmiselt 26–50 %

Täname Teid aja ja jõupingutuste eest täita DMA küsimustik avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks!

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on juba saavutanud keskmise digiküpsuse taseme, kuid arenguruumi on veel. Võite saada märkimisväärset kasu täiendavatest investeeringutest digitehnoloogiasse ja oskustesse, et parandada tegevust ja oma teenuseid kodanikele/ettevõtetele. Teie praegused investeeringud digitehnoloogiasse hõlmavad mitmeid põhilisi sisetoiminguid, samas kui saaksite ette valmistada rohkem (kavasid ja ressursse), et võtta arvesse arenenumaid lahendusi. Kasutate oma tegevuses mitut tavatehnoloogiat, kuid saaksite sellest rohkem kasu, kui võetaks kasutusele kõrgetasemelisemad tehnoloogiad (infohaldussüsteemid, ERP, digitaalsed avalikud teenused, e-hanked jne) ja muud murrangulisemad tehnoloogiad (nt tehisintellekt). 

Teie töötajatel on keskmine digioskuste tase, kuid digiülemineku edendamiseks oleks teil vaja hästi kavandatud ja läbi viidud koolitust personalile ning IT-spetsialistidele, et teid toetada. Juhtkonda ja töötajaid tuleks julgustada täiel määral osalema ja toetama uute digilahenduste kasutuselevõttu, kartmata sellega kaasnevaid muudatusi. Teil võib juba olla palju teavet digitaalsel kujul, kuid võiksite keskenduda terviklikule andmestrateegiale, sealhulgas andmeturbele, mis annaks teile suurema andmeanalüüsivõime ja toetaks kõrgetasemelist otsuste tegemist. Võite kasutusele võtta rohkem IKT-tehnoloogiaid, et aidata oma organisatsioonil muuta oma tegevuses kestlikumaks (keskkonnajalajälje vähendamine), samal ajal kui võiksite eelistada keskkonnasõbralike digitoodete (IT-seadmed) valimist. 

Oma organisatsiooni digiküpsuse parandamine võib tuua teid lähemale digitaalselt küpsematele organisatsioonidele ning suurendada tõhusust ja nende kodanike/ettevõtjate rahulolu, kellega iga päev suhtlete.

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digistrateegia ja investeeringud ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus ja -turve v) koostalitlusvõime ja vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Täname Teid aja ja jõupingutuste eest täita DMA küsimustik avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks!

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on digiülemineku protsessis juba mõõdukalt edasijõudnud. See tähendab, et teie organisatsioon saab juba kasu digitehnoloogia kasutamisest – nii tava- kui ka mõningal määral (vähemal määral). Kuigi olete juba teel digiülemineku poole, saaksite veelgi parandada sise- ja välistegevust, vastupidavust ja kestlikkust, tehes sihipärasemaid investeeringuid digitehnoloogiasse ja -oskustesse. Teie praegused investeeringud digitehnoloogiasse hõlmavad paljusid erinevaid tegevusi, kuid veel on ruumi suurendada valmisolekut (kavade ja ressursside osas), et leida keerukamaid lahendusi. Kasutate praegu oma tegevuses enamikku olemasolevatest tavatehnoloogiatest, kuid tänapäevasemate, sealhulgas murrangulisemate tehnoloogiate (nt tehisintellekt) kasutuselevõtuga on veel palju kasutamata potentsiaali. 

Teie töötajatel on paremad digioskused, kuid digiülemineku edendamiseks on vaja hästi kavandatud ja läbi viidud töötajate koolitusprogrammi ning IT-spetsialiste, et teid toetada. Kõik juhtimistasandid ja töötajad peaksid jätkuvalt saama vajalikku julgustust, et täielikult kaasata ja toetada edasijõudnumate digilahenduste kasutuselevõttu, kartmata sellega kaasnevaid muutusi. Teie andmehaldussuutlikkus ja andmeturve on arenenud ning olete saavutanud teatava koostalitlusvõime taseme, kuid võite saada täiendavat kasu digitehnoloogiast, mis tooks kaasa vajaliku teabe ja integratsiooni, mida vajate kodanikele ja ettevõtjatele esmaklassi teenuste osutamiseks. Rohkem IKT-tehnoloogiaid võivad samuti aidata Teie organisatsioonil muuta oma tegevuses kestlikumaks (keskkonnajalajälje vähenemine), samas kui võiksite siiski eelistada keskkonnasõbralike digitoodete (IT-seadmed) valimist ja kasutamist. 

Digiteerimisse tehtavad uued investeeringud tooksid teie organisatsiooni digitaalse küpsuse uuele kõrgemale tasemele ja suurendaksid nende kodanike/ettevõtjate rahulolu, kellega te igapäevaselt suhtlete.

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digistrateegia ja investeeringud ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus ja -turve v) koostalitlusvõime ja vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

 

Edasijõudnud 76–100 %

Täname Teid aja ja jõupingutuste eest täita DMA küsimustik avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks!

Teie keskmine punktisumma näitab, et teie organisatsioon on digiülemineku protsessis üsna kaugele jõudnud. See tähendab, et olete juba esirinnas ja teie organisatsioon on juba mõnda aega saanud kasu digitehnoloogia kasutamisest. Kasutate nüüd oma tegevuse eri aspektides nii peavoolu kui ka arenenumaid tehnoloogiaid. Kodanikud ja ettevõtjad, kes teiega igapäevaselt suhtlevad, saavad kasu headest, kiiretest ja koostalitlusvõimelistest digiteenustest ning protsessid viiakse lõpule peamiselt internetis. Kuigi olete juba edasijõudnud, saaksite olukorda veelgi parandada sellistes valdkondades nagu kestlikkus ja tõhusus, uuemate ja murrangulisemate digitehnoloogiate katsetamine/rakendamine. 

Uued sihipärasemad investeeringud edasijõudnud digitaliseerimisse aitaksid teil saavutada väga kaasaegse avaliku sektori organisatsiooni digiküpsust.

See punktisumma arvutatakse keskmisena nende punktide põhjal, mille te saite esitatud digiturgude õigusakti küsimustiku kuue mõõtme kohta: I) digistrateegia ja investeeringud ii) digitaalne valmisolek iii) inimkeskne digiüleminek iv) andmehaldus ja -turve v) koostalitlusvõime ja vi) roheline digiüleminek. Kutsume Teid üles lugema hoolikalt läbi kõigi kuue mõõtme punktide tõlgendused koos asjakohaste kommentaaride ja soovitustega teie praeguse olukorra kohta igas neist ning kasutamata potentsiaali kohta, mida võiksite Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse abil kasutada.

 

  1. Punktianalüüs mõõtmete kaupa
  2. Digistrateegia ja investeeringud

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digistrateegia ja digiteerimisse tehtavate investeeringute osas tavaliselt väga varajases etapis. See tähendab, et on olemas märkimisväärne võimalus olukorra parandamiseks.

Digiteerimise taseme parandamiseks võite kõigepealt koostada selge kava ja teha kindlaks selle toetamiseks vajalikud rahalised vahendid. Esialgsed investeeringud digitehnoloogiasse, et Teie organisatsiooni osaliselt moderniseerida, on hea esimene samm. Samuti võite saada kasu oma tegevuse oluliste osade automatiseerimisest, nagu sise- ja välisprotsessid, digitaalsed avalikud teenused, finantsteenused/kõrge esindaja jne. Samuti võite saada eeliseid, kasutades arenenumaid digitehnoloogiaid sellistes valdkondades nagu e-riigihanked, kõrgetasemeline turvalisus ja kestlikkus.

Mis puudutab strateegilist planeerimist, siis võite leida mõned, kuid on palju muid digiteerimisvõimalusi, mis võiksid aidata kaasa teie organisatsiooni eesmärkidele. Peate eraldama eelarve, et parandada oma IT-taristut ning tagada poliitiline ja juhtkonna pühendumus, et sellest täiel määral kasu saada. Organisatsiooni digiteerimiseks vajalikud organisatsioonilised ja protsessimuudatused võivad nõuda ka tugevama IT-meeskonna värbamist.

 

Keskmiselt 26–50 %

Avaliku sektori organisatsioonid on praegusel küpsusastmel digistrateegia ja digiteerimisse tehtavate investeeringute osas endiselt varases etapis. See tähendab, et arenguruumi on palju. Teil on olemas esialgne digiteerimiskava ning teie poliitilised juhid ja/või kõrgem juhtkond on vastuvõtlikud, kuid digiteerimise suurendamiseks on vaja suuremat pühendumist, et digitaalsest organisatsioonist kasu saada.

 Võite teataval määral investeerida digitehnoloogiasse mitmes tegevusvaldkonnas, et ajakohastada oma organisatsiooni sise- ja välisoperatsioonides, digitaalsetes avalikes teenustes, finantsvaldkonnas/halduses/personalihalduses jne. Te võite veelgi rohkem kasu saada, kui võtate kasutusele tehnoloogiad, mis aitaksid teil olla tõhusamad näiteks riigihangetes ja hangetes, projektide kavandamises ja elluviimises ning poliitikakujundamise eri etappides. Teil on teatav IT-taristu, et toetada keskmist digiteerimist, ja teil on IT-oskustega töötajad, kuigi piiratud ulatuses. 

Võite siiski suurendada digiteerimise strateegilist tähtsust oma organisatsiooni jaoks. Peate eraldama rohkem eelarvet, et parandada oma IT-taristut ning tagada juhtkonna ja töötajate pühendumus, et neist täiel määral kasu saada. Teie ettevõtte digiteerimiseks vajalike organisatsiooniliste ja protsessimuutuste tõttu võib olla vaja värvata rohkem IT-töötajaid ja digispetsialiste.

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digistrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas üldiselt mõõdukalt edasijõudnud. Olete teadlik konkreetsest kasust, mida Teie organisatsioon võiks saada digiteerimisest ja e-valitsusest, ning olete juba teataval määral investeerinud digitehnoloogiasse, kui kavatsete investeerida rohkem. Teil on olemas digiteerimiskava ja olete eraldanud selle toetamiseks vahendeid. 

Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid digitehnoloogiasse või need on kavandatud enamikus tegevusvaldkondades, nagu sise- ja välisoperatsioonid, digitaalsete avalike teenuste osutamine, finants-/personali-/ostmine ja poliitikakujundamisega seotud protsessid. Digiteerimise abil saaksite aga oma organisatsiooni üldist tõhusust märkimisväärselt parandada. Digitaliseerimise kaudu saaksite kodanikele/ettevõtetele pakutavate teenuste kvaliteeti veelgi parandada. Teie digiteerimiskava tuleb kindlalt ellu viia ja mõnda aega lähitulevikus kavandada konkreetsed investeeringud. Poliitilised juhid ja tippjuhid on mõnevõrra valmis või valmis juhtima digiülemineku toetamiseks vajalikke organisatsioonilisi ja protsessimuutusi. IT-töötajatel võiks olla suurem roll digiteerimisotsuste tegemisel. Digispetsialistide profiilide värbamine aitaks teil toetada kõrgemat digiülemineku taset. Lähitulevikus võiksite kaaluda digitaalsemat ja andmemahukamat poliitikakujundamist. 

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digistrateegia ja digitaliseerimisse tehtavate investeeringute osas üldiselt üsna kaugele jõudnud. Digiüleminek on juba olnud teie organisatsiooni prioriteet ja te olete täiesti teadlik konkreetsest kasust, mida teie organisatsioon sellest võib saada. Olete juba investeerinud ulatuslikult digitehnoloogiasse ja teil on kavas teha täiendavaid investeeringuid. Järgite selget digiteerimiskava ja olete eraldanud selle toetamiseks vajalikud vahendid (inimesed ja eelarve). Teie organisatsioon tegutseb juba digitaalse haldusorganisatsioonina, kuid veel on valdkondi, kus on veel arenguruumi.

Märkimisväärsed investeeringud digitaliseerimisse on juba aidanud kaasa Teie organisatsiooni ümberkujundamisele kaasaegseks avalikuks halduseks. Teie organisatsiooniga suhtlevad kodanikud ja ettevõtjad saavad kasu teie pakutavatest e-valitsuse rajatistest. Poliitiline juhtkond ja tippjuhid on pühendunud sellele, et juhtida edasi organisatsioonilisi ja protsessimuutusi, mis on vajalikud digiteerimise kõrge taseme toetamiseks. IT-töötajad aitavad kaasa digiüleminekuga seotud otsustusprotsessidele. Vajaduse korral on tööle võetud digitaalsed spetsialistide profiilid. Töötajad on piisavalt digitaalselt kvalifitseeritud. Kasutatud on paljusid digitaalseid ja andmemahukaid protsesse. 

Sellest võite rohkem kasu saada, kui rakendate rohkem spetsialiseerunud tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, täiustatud andmeanalüüs, digipõhine poliitikakujundamine jne.

 

 

  1. Digitaalne valmisolek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digivalmiduse (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) osas tavaliselt väga varajases etapis. Võite juba praegu kasutada väikest hulka tavapäraseid digitehnoloogiaid, kuid oma tegevuses (sise- ja välisrakendused) on väga piiratud. Teie organisatsioonil on palju kasutamata potentsiaali suurendada sisemist tootlikkust ning teenida paremini kodanikke ja ettevõtjaid, kellega Te suhtlete, võttes kasutusele rohkem digitehnoloogiaid – nii peavoolu kui ka arenenumaid tehnoloogiaid. 

Teie organisatsioon saaks palju kasu, kui kaalute mitmete digitehnoloogiate rakendamist. Need võivad (esialgselt) suurendada teie organisatsiooni tõhusust (infohaldussüsteemid, ERP), suurendada kodanike/ettevõtjate rahulolu (portaalid, veebipõhised suhtlusvahendid, otsevestlused, sotsiaalvõrgustikud), pakkuda terviklikke e-teenuseid (internetipõhised teenuste osutamise vahendid), parandada töötajate oskusi/suurendada töötajate rahulolu ja tööl püsimist (kaugkoostöö kaugtöö, virtuaalõpe jne).

*Üldine digitehnoloogia viitab ühenduvustaristule, organisatsioonide veebisaidile, veebipõhistele vormidele ja foorumitele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, reaalajas vestlustele/sotsiaalvõrgustikele/vestlustele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, kaugkoostöö vahenditele (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaalile, teabehaldussüsteemidele (ERP, CRM, SCM jne), digitaalsete avalike teenuste vahenditele ja riigihankevahenditele.

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, kõrgetasemelised kommunikatsioonitehnoloogiad (st 5G), kõrgtehnoloogilised andmetöötlustaristud (pilv- või servandmetöötlus), plokiahel, digiidentiteet ja julgeolekulahendused, asjade internet, nutiseadmed jne.

 

 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digivalmiduse (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) osas tavaliselt varases etapis. Kasutate oma organisatsioonis mõningaid, kuid mitte kõiki digitehnoloogiaid. Digilahendusi kasutatakse mitmes teie tegevuses, peamiselt halduses ja igapäevastes ülesannetes. Võite juba kasutada eeliseid, mida digitehnoloogia võib teile pakkuda sellistes valdkondades nagu teie igapäevane tegevus personalihalduses ja finantsjuhtimises. 

Teie organisatsioon saaks rohkem kasu, kui kaalute mitmete digitehnoloogiate rakendamist, et suurendada oma sise- ja välisprotsesside tõhusust (st töövood, kodanike/ettevõtjatega suhtlemine, digitaalsete avalike teenuste osutamine jne). Samuti võite neid kasutada oma protsesside (nt teabehaldussüsteemid, ERP, e-hanked) integreerimiseks ja kiirendamiseks, töötajate oskuste parandamiseks/töötajate rahulolu suurendamiseks ja tööl hoidmiseks (kaugettevõtluskoostöö kaugtöö, virtuaalõpe jne) ning üldiselt digiorganisatsioonile ülemineku kiirendamiseks. 

*Üldine digitehnoloogia viitab ühenduvustaristule, organisatsioonide veebisaidile, veebipõhistele vormidele ja foorumitele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, reaalajas vestlustele/sotsiaalvõrgustikele/vestlustele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, kaugkoostöö vahenditele (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaalile, teabehaldussüsteemidele (ERP, CRM, SCM jne), digitaalsete avalike teenuste vahenditele ja riigihankevahenditele.

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, kõrgetasemelised kommunikatsioonitehnoloogiad (st 5G), kõrgtehnoloogilised andmetöötlustaristud (pilv- või servandmetöötlus), plokiahel, digiidentiteet ja julgeolekulahendused, asjade internet, nutiseadmed jne.

 

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digivalmiduse (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) osas üldiselt mõõdukalt edasijõudnud. Tõenäoliselt saad juba praegu kasu, mida digitehnoloogia võiks pakkuda. Teil on usaldusväärne ühenduvustaristu ning kasutate internetitehnoloogiaid ja -rakendusi, sealhulgas kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks. 

Pakute mitmeid digitaalseid avalikke teenuseid, kuid võite kasutajate suhtlust täielikult digiteerida ja vältida füüsilist aeganõudvaid protsesse. Täielikult kasutusele võetud või integreeritud rakendused, nagu infohaldussüsteemid, ERP või e-hanked, võite sellest kasu saada.  Te ei ole veel ära kasutanud spetsiifilisemate või arenenumate digitehnoloogiate potentsiaali, mis võiks oluliselt suurendada teie sise- ja välisprotsesside tõhusust ning aidata teil paremini ja kiiremini vastata oma lõppkasutajate vajadustele. Te olete õigel teel, kuid võite kiirendada üleminekut tõelisele kaasaegsele digitaalsele organisatsioonile. 

*Üldine digitehnoloogia viitab ühenduvustaristule, organisatsioonide veebisaidile, veebipõhistele vormidele ja foorumitele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, reaalajas vestlustele/sotsiaalvõrgustikele/vestlustele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, kaugkoostöö vahenditele (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaalile, teabehaldussüsteemidele (ERP, CRM, SCM jne), digitaalsete avalike teenuste vahenditele ja riigihankevahenditele.

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, kõrgetasemelised kommunikatsioonitehnoloogiad (st 5G), kõrgtehnoloogilised andmetöötlustaristud (pilv- või servandmetöötlus), plokiahel, digiidentiteet ja julgeolekulahendused, asjade internet, nutiseadmed jne.

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on digivalmiduse (digitehnoloogiate kasutuselevõtt) osas tavaliselt väga kaugele jõudnud. Teie sise- ja välisoperatsioonides kasutatakse peaaegu enamikku olemasolevatest peamistest digitehnoloogiatest. Digilahendusi kasutatakse enamikus teie sise- ja välistoimingutes, sealhulgas halduses ja juhtimises, täielike digitaalsete avalike teenuste osutamises, e-hangetes jne. Saate kasutada selliseid integreeritud teabehaldussüsteeme nagu ERP, mis ühendavad teie operatsioone. 

Te võite alustada kõrgtehnoloogiliste digitehnoloogiate katsetamist või rakendamist oma organisatsiooni konkreetsetes valdkondades ning te otsite aktiivselt, kuidas neist rohkem kasu saada. Olete üsna kaugele jõudnud peamiste digitehnoloogiate kasutamisel ning teil on ka vajalik valmisolek, et saada kasu spetsiifilisemate ja arenenumate digitehnoloogiate rakendamisest. Need suurendaksid teie organisatsioonide digivalitsuse taset ja muudaksid selle täielikult andmepõhiseks organisatsiooniks. 

 

*Üldine digitehnoloogia viitab ühenduvustaristule, organisatsioonide veebisaidile, veebipõhistele vormidele ja foorumitele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, reaalajas vestlustele/sotsiaalvõrgustikele/vestlustele kodanike/ettevõtjatega suhtlemiseks, kaugkoostöö vahenditele (nt kaugtöö, videokonverentsid, virtuaalõpe jne), intranetiportaalile, teabehaldussüsteemidele (ERP, CRM, SCM jne), digitaalsete avalike teenuste vahenditele ja riigihankevahenditele.

*Täiustatud digitehnoloogia viitab (esialgselt): Tehisintellekti rakendused, kõrgetasemelised kommunikatsioonitehnoloogiad (st 5G), kõrgtehnoloogilised andmetöötlustaristud (pilv- või servandmetöötlus), plokiahel, digiidentiteet ja julgeolekulahendused, asjade internet, nutiseadmed jne.

 

 

  1. Inimkeskne digiüleminek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas olema väga varajases etapis. Töötajate digioskuste parandamise potentsiaal peaks muutuma selgemaks poliitilisel, juhtimis- ja/või tegevustasandil. Teie organisatsioon võiks alustada oma töötajate digioskuste hindamisega, millele järgneks konkreetne koolituskava töötajate ümberõppeks või oskuste täiendamiseks. Peaksite kaaluma võimalust pakkuda töötajatele rohkem koolitusi või veebipõhiseid õppevahendeid digioskuste omandamiseks/suurendamiseks. Töötajate digioskused on põhioskused ja töökohti ei ole veel digiajastu jaoks ümber kujundatud. 

Selles valdkonnas on tohutu kasutamata potentsiaal suurendada oma töötajate digikirjaoskust isegi piiratud investeeringutega.

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas alles algstaadiumis. On tõenäoline, et teie poliitiline/juhtiv juhtkond on mõistnud oma töötajate digitehnoloogia alase koolituse tähtsust ja potentsiaali ning võite astuda selles suunas samme. Järgmise sammuna võiksite koostada üksikasjaliku koolituskava töötajate ümberõppeks või oskuste täiendamiseks. Töötajatel võib olla juurdepääs mõnele veebipõhisele juhendile ja muudele iseõppimisvõimalustele digioskuste omandamiseks/suurendamiseks, kuid neid on võimalik paremini kohandada vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja/või koolitusvajadustele. Võite kombineerida koolitust eksperimenteerimisvõimaluste ja autonoomiaga, et täita otsuseid või teha uuendusi. Peaksite pakkuma karjäärivõimalusi digioskustega töötajatele, kujundades samal ajal piisavalt ümber töökohad digiajastu jaoks. Töötajate digioskused peaksid vastama nende tööülesannete ajakohastamiseks vajalikele oskustele. 

Teie organisatsioonil on palju kasutamata võimalusi koostada lähitulevikus teie digiteerimiskavadel põhinev koolituskava. Samuti võite kasutada eri programmidega seotud rahastamisvõimalusi oma töötajate ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusena oleksid koolitatud töötajad vastuvõtlikumad uute digitehnoloogiate kasutuselevõtu suhtes ja toetaksid rohkem muutusi, mis muidu tekitaksid hirmu töökohtade kadumise pärast. Töötajate digioskuste suurendamine annaks teile vajaliku keskkonna kõrgetasemeliste IT-töötajate palkamiseks ja neile karjäärivõimaluste pakkumiseks. 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) osas üldiselt mõõdukalt edasijõudnud. Teie organisatsioon on juba kehtestanud koolituskava töötajate ümberõppeks/täiendamiseks, kuid võiksite hõlmata ka kõrgema taseme digitehnoloogiat, mida lähitulevikus rakendada. Esmatähtis on oskuste omandamine/täiendamine digitehnoloogia valdkonnas ja töötajatele pakutakse digioskuste alast koolitust, kuid te peaksite seda alati kohandama vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja töökohakoolituse nõuetele. Organisatsioon võib olla teadlik ka rahastamisvõimalustest koolituseks, et parandada töötajate digioskusi, ja võib sellest kasu saada. 

Töötajad on piisavalt kvalifitseeritud, et täita oma tööd digitaalsete vahendite abil, kuid võite julgustada neid rohkem eksperimenteerima uusi vahendeid otsuste tegemiseks või innovatsiooniks. Töötajad on teataval määral kaasatud avalike teenuste või protsesside digitaliseerimise kavandamisse ja arendamisse. On tõenäoline, et digioskustega töötajatele pakutakse karjäärivõimalusi. Töökohad on digiajastu jaoks ümber kujundatud, sealhulgas uuenduslikud/digitaalselt täiustatud töökeskkonnad, ning neid võib toetada digitaalse tugiteenusega. Töötajate digioskused on nende tööülesannete täitmiseks märkimisväärselt piisavad. 

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on inimkeskse digiteerimise (digiteerimisoskuste arendamine) valdkonnas üldiselt väga kaugele jõudnud. Kehtestatud on töötajate ümber- või täiendusõppe põhjalik koolituskava, mida rakendatakse/jälgitakse aktiivselt. Töötajatele pakutakse sageli ja korrapäraselt põhjalikku kõrgtehnoloogilist või digioskuste koolitust, mis on kohandatud nende konkreetsetele vajadustele ja koolitusnõuetele. Koolitust kombineeritakse sageli eksperimenteerimisvõimaluste ja autonoomiaga otsuste tegemiseks või innovatsiooniks. Karjääri arendamise võimalused on kättesaadavad digioskustega töötajatele. Töötajad osalevad aktiivselt organisatsiooni strateegias. Töökohad on digiajastu jaoks ümber kujundatud, sealhulgas uuenduslikud/digitaalselt täiustatud töökeskkonnad, mida toetab digitaalne tugiteenus. Töötajate digioskused on edasijõudnud. 

 

  1. Andmehaldus ja -turve

Põhiväärtus 0–25 %

Avaliku sektori organisatsioonid on praegusel küpsuse tasemel andmehalduse ja -turbe (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) osas tavaliselt väga varajases etapis. Alustuseks võite kehtestada andmepoliitika/kava/meetmete kogumi ning kavandada paberil säilitatavate andmete üleminekut digitaalselt säilitatavatele andmetele. Praegu digiteeritakse ainult väheseid dokumente ja digitaalselt säilitatakse vähe andmeid. See üleminek nõuaks andmeturbe kava ja küberturvalisuse protsessi, mis läheb kaugemale tänapäeval kasutatavatest küberturvalisuse põhitasandi vahenditest. 

Kuna teie organisatsioon on nii varajases etapis, on tal tohutu kasutamata potentsiaal digiteerimisprotsessi edendamiseks, luues andmete kriitilise massi, mis annaks ülevaate eri tegevusvaldkondadest. See peaks käima käsikäes täiustatud andmeturbemeetmete rakendamisega, et tagada andmete ja olulise teabe nõuetekohane kaitse.

 

Keskmiselt 26–50 %

Avaliku sektori organisatsioonid on praegusel küpsuse tasemel andmehalduse ja -turbe (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) osas tavaliselt varajases etapis. Tõenäoliselt puudub konkreetne andmehalduspoliitika/kava/meetmete kogum või see on alles väga varajases etapis. Mõnes valdkonnas ja tegevuses digiteeritakse dokumendid ja protsessid. Osa andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul, peamiselt haldus- ja finantsprotsesside jaoks. Võite siiski parandada andmevahetust ja integratsiooni eri rakenduste vahel. Andmeid ei kasutata organisatsiooni tegevuses täielikult ära ning need ei anna teavet otsuste tegemiseks või poliitika kujundamiseks sellisel määral, mis võiks olukorda muuta. Andmekaitse tase on mõõdukas koos üldiste küberturvalisuse vahenditega, kuid võib-olla ei ole konkreetset ja terviklikku küberturvalisuse poliitikat veel olemas. 

Selles valdkonnas on teil endiselt suur kasutamata potentsiaal, arendades oma digiüleminekut ja kehtestades nõuetekohase andmehaldusstrateegia, sealhulgas küberturvalisuse. Investeerides rohkem vahendeid, võite saada kasu sellest, et enamik organisatsiooni andmetest ja protsessidest on digitaalsel kujul, integreeritud koostalitlusvõimeliste süsteemide kaudu ning juurdepääs eri seadmete ja asukohtade andmetele. Struktureeritud andmeid saaks kasutada andmeanalüüsi rakendustes ja anda oma organisatsioonile vajalikku teavet oluliste otsuste tegemiseks ning kodanike ja ettevõtjate paremaks teenindamiseks. On vaja kehtestada terviklik küberturvalisuse poliitika koos meetmetega, mis kaitseksid organisatsiooni ja kodanike/ettevõtjate andmeid küberohtude eest, ning nõuetekohased situatsiooniplaanid.

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on andmehalduse ja -turbe (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) osas mõõdukalt edasijõudnud. Teil on juba olemas konkreetne andmehalduspoliitika/kava/meetmete kogum, et Teie andmeid hallata ja neist kasu saada. Dokumendid ja protsessid digiteeritakse paljudes funktsioonides ja tegevusvaldkondades (sise- ja välisvaldkond). Enamikku andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul ning andmeid on suurel määral integreeritud ja eri IT-süsteemide vahel. Peate andmete analüüsimist oluliseks oma tegevuse ja teadlike otsuste tegemise seisukohast ning vahendiks edasisel optimeerimisel ja kliendi teenuse täiustamisel. Teil on küberturvalisuse kava ja olete kindlaks määranud küberhädaolukorra korral võetavad meetmed. Olemas on andmete varundamise vahendid ja töötajate teadlikkus küberohtude vastase kaitse tähtsusest. Töötajatele pakutakse küberturvalisuse teemalisi koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi. 

Olles selles vahemikus, on teil oma organisatsiooni jaoks veel palju saavutada, kasutades andmeid rohkem ja paremini. Võite veelgi parandada andmete integreerimist ja koostalitlusvõimet oma süsteemide ja eri organisatsioonide süsteemide vahel, mis aitaks teil tõhusamalt tegutseda. Võite teha oma andmed reaalajas kättesaadavaks eri seadmete ja asukohtade kaudu, sealhulgas oma töötajatele (nt kaugtöö). Koos oma andmehaldussuutlikkuse suurendamisega peaksite tõsiste küberohtude korral rakendama töökindlaid andmeturbe põhimõtteid, hädaolukorra lahendamise ja tegevuse järjepidevuse kavasid.

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid on andmehalduse ja -turbe (andmete säilitamine, korraldus, juurdepääs, kasutamine ja turvalisus) osas üldiselt väga kaugele jõudnud. Dokumendid ja protsessid digiteeritakse enamikus funktsioonides ja tegevusvaldkondades (haldus-/personali-/finantsprotsessid, juhtimine, digitaalsed avalikud teenused, hanked jne). Kõiki andmeid säilitatakse digitaalselt struktureeritud kujul. Andmete kogumine ja kasutamine on organisatsiooni jaoks väga oluline. Enamik andmeid kogutakse ja kasutatakse sisendina kõigi peamiste protsesside/toimingute puhul. Andmed annavad teavet otsuste tegemiseks ja optimeerivad protsesse. Rakendatud on lahendusi/standardeid, et hõlbustada andmevahetust ja koostalitlusvõimet välispartneritega. 

Olemas on küberturvalisuse kavad ning rakendatakse konkreetseid põhimõtteid ja meetmeid, et kaitsta organisatsiooni andmeid küberohtude eest. Olemas on kava, mis hõlmab sise- ja välisandmeid (kodanikud/ettevõtjad) ning täielikku toetavat poliitikat. Töötajate teadlikkus küberohtudest on kõrge ja jätkunud koolituste kaudu ning küberrünnakust tingitud katastroofi korral on kehtestatud tegevuse järjepidevuse kava.

 

  1. Koostalitlusvõime

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad koostalitlusvõime osas olema väga varajases etapis*. Nii varases etapis võite olla astunud samme andmete avatuse ja/või läbipaistvuse põhitaseme rakendamiseks. Võite kaaluda tehnoloogianeutraalseid lahendusi ja andmete ülekantavust. Teie organisatsioon võiks palju kasu saada muudest edasijõudnumatest koostalitlusvõime tasemetest, nagu taaskasutatavad lahendused, teave ja andmed, juurdepääs lahendustele mitme kanali kaudu ning pakkuda pakutavatele teenustele ühtset kontaktpunkti. Esmatähtsaks tuleks pidada ka Teie teenuste kaasamist ja kättesaadavust kõige haavatavamatele inimestele (puuetega inimesed, eakad ja muud rühmad). 

Teie organisatsioon võiks oluliselt parandada oma tegevust, parandades koostalitlusvõime taset nimetatud valdkondades, kuid tagades ka andmevahetuse turvalisuse ja privaatsuse, eelistama teenuste kasutamist digikanalite kaudu, tagama pikaajalise juurdepääsu andmete säilitamisele ning hindama korrapäraselt kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digilahenduste tulemuslikkust ja tõhusust.

 

* Koostalitlusvõimet peetakse võimeks suhelda teiste organisatsioonidega vastastikku kasulike eesmärkide saavutamiseks, vahetades andmeid nende IKT-süsteemide vahel. Seda mõõdetakse 12 koostalitlusvõime põhimõtte alusel, mis on kindlaks määratud uues Euroopa koostalitlusvõime raamistikus[1].

 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad koostalitlusvõime osas olema varajases etapis*. Selles varases etapis võite olla astunud samme, et rakendada andmete avatuse ja/või läbipaistvuse põhitaset, potentsiaalselt tehnoloogianeutraalsust ja andmete ülekantavust teataval määral. Te võite hakata katsetama või rakendama kõrgemat koostalitlusvõime taset, nagu taaskasutatavad lahendused, teave ja andmed, juurdepääs lahendustele mitme kanali kaudu ja teie pakutavate teenuste ühtne kontaktpunkt. Algselt on rakendatud kõige haavatavamate inimeste (puuetega, eakad ja muud rühmad) teenuste kaasamise ja kättesaadavuse tase. 

Teie organisatsioon võiks oluliselt parandada oma tegevust, parandades koostalitlusvõime taset eespool nimetatud valdkondades, kuid tagades ka andmevahetuse turvalisuse ja privaatsuse, eelistama teenuste kasutamist digitaalsete kanalite kaudu, tagama pikaajalise juurdepääsu andmete säilitamisele ning hindama korrapäraselt kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digilahenduste tulemuslikkust ja tõhusust.

 * Koostalitlusvõimet peetakse võimeks suhelda teiste organisatsioonidega vastastikku kasulike eesmärkide saavutamiseks, vahetades andmeid nende IKT-süsteemide vahel. Seda mõõdetakse 12 koostalitlusvõime põhimõtte alusel, mis on kindlaks määratud uues Euroopa koostalitlusvõime raamistikus[2].

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastmega avaliku sektori organisatsioonid kipuvad koostalitlusvõime osas olema mõõdukas edasijõudnud etapis*. Selles etapis olete astunud samme, et rakendada olulisel määral andmete avatust ja/või läbipaistvust ning potentsiaalselt tehnoloogianeutraalsust ja andmete ülekantavust. Olete alustanud katsetamist või olete juba rakendanud kõrgetasemelisemaid koostalitlusvõime tasemeid, nagu lahenduste, teabe ja andmete taaskasutatavus, lahenduste mitmekanaliline kättesaadavus ja pakutavate teenuste ühtne kontaktpunkt. Olete võtnud hoolt selle eest, et rakendada lahendusi oma teenuste kaasamiseks ja neile juurdepääsuks kõige haavatavamatele inimestele (puuetega inimesed, eakad ja muud rühmad). 

Teie organisatsioon võiks oma tegevust veelgi parandada, parandades koostalitlusvõime taset eespool nimetatud valdkondades, kuid tagades ka andmevahetuse turvalisuse ja privaatsuse, eelistama teenuste kasutamist digitaalsete kanalite kaudu, tagama pikaajalise juurdepääsu andmete säilitamisele ning tagama kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digilahenduste tulemuslikkuse ja tõhususe korrapärase hindamise.

* Koostalitlusvõimet peetakse võimeks suhelda teiste organisatsioonidega vastastikku kasulike eesmärkide saavutamiseks, vahetades andmeid nende IKT-süsteemide vahel. Seda mõõdetakse 12 koostalitlusvõime põhimõtte alusel, mis on kindlaks määratud uues Euroopa koostalitlusvõime raamistikus[3].

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastmega avaliku sektori organisatsioonid kipuvad koostalitlusvõime osas olema lõppjärgus*. Selles etapis olete juba rakendanud ja kavatsete rakendada koostalitlusvõimelisi lahendusi enamikus valdkondades, nagu andmete avatus ja/või läbipaistvus, tehnoloogianeutraalsus ja andmete ülekantavus suures ulatuses. Olete juba rakendanud kõrgemat koostalitlusvõime taset, nagu lahenduste taaskasutatavus, teave ja andmed, lahenduste mitmekanaliline kättesaadavus ja teie pakutavate teenuste ühtne kontaktpunkt. Olete rakendanud lahendusi oma teenuste kaasamiseks ja neile juurdepääsuks kõige haavatavamatele inimestele (puuetega inimesed, eakad ja muud rühmad). Tagate andmevahetuses turvalisuse ja privaatsuse, eelistate teenuste kasutamist digikanalite kaudu ja tagate pikaajalise juurdepääsu andmete säilitamisele. 

Teie organisatsioon ja teie teenindatavad kodanikud/ettevõtjad saavad juba praegu kasu kõrgest koostalitlusvõimest kiirete ja usaldusväärsete teenuste osutamisel. Võite oma tegevust veelgi täiustada, jätkates jõupingutusi, et jääda koostalitlusvõime osas esiplaanile, ning veendudes, et hindate korrapäraselt oma kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digilahenduste tulemuslikkust ja tõhusust.

* Koostalitlusvõimet peetakse võimeks suhelda teiste organisatsioonidega vastastikku kasulike eesmärkide saavutamiseks, vahetades andmeid nende IKT-süsteemide vahel. Seda mõõdetakse 12 koostalitlusvõime põhimõtte alusel, mis on kindlaks määratud uues Euroopa koostalitlusvõime raamistikus[4].

 

  1. Keskkonnahoidlik digiüleminek

Põhiväärtus 0–25 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad olema keskkonnahoidliku digiteerimise valdkonnas väga varajases etapis*. Alustuseks võiks kaaluda oma digiteerimisvalikute keskkonnaaspekte. Võite kasutada digitehnoloogiat viisil, mis aitab kaasa kestlikele toimingutele (nt sise- ja välistoimingud, digiteenuste osutamine, ostmine ja riigihanked jne). Digitehnoloogia võib toetada heitkoguste ja saaste vähendamist ning jäätmekäitlust. Samuti võiksid need toetada ressursside optimeeritud kasutamist keskkonnahoidlikuks ja keskkonnahoidlikuks tegevuseks ning kodanikele/ettevõtetele teenuste osutamiseks. 

Digilahendusi võiks kasutada organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted võivad olla jälgitavad. Energiat võiks hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusprotsessid võivad muutuda paberivabaks. IT-seadmete ostmisel võiks arvesse võtta digitaalsete valikute ja tavade keskkonnamõju. 

*Roheline digiüleminek tähendab organisatsiooni suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

Keskmiselt 26–50 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad olema keskkonnahoidliku digiteerimisega seotud varajases etapis*. Mõnikord võetakse digiteerimisvalikutes arvesse keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia võib olla hakanud aitama kaasa kestlikele toimingutele (nt sise- ja välistoimingud, digiteenuste osutamine, ostmine ja riigihanked jne). Digitehnoloogia võib siiski märkimisväärselt toetada heitkoguste ja saaste vähendamist ning jäätmekäitlust või toetada ressursside optimeeritud kasutamist keskkonnahoidlikuks ja keskkonnahoidlikuks tegevuseks ning kodanikele/ettevõtetele teenuste osutamiseks. 

Digilahendusi võiks aktiivsemalt kasutada, et oluliselt vähendada organisatsiooni keskkonnamõju. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted on jälgitavad. Energiat võiks hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Mõned haldusmenetlused on paberivabad, kuid veel mitte kõik.  IT-seadmete ostmisel võetakse osaliselt arvesse digitaalsete valikute ja tavade keskkonnamõju.

*Roheline digiüleminek tähendab organisatsiooni suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

 

Mõõdukalt arenenud 50–75 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad olema keskkonnasäästliku digiteerimise valdkonnas mõõdukas edasijõudnud etapis*. Digiteerimisvalikutes võetakse osaliselt arvesse keskkonnaaspekte. Digitehnoloogia võib juba teataval määral aidata kaasa kestlikule tegevusele (nt sise- ja välistoimingud, digiteenuste osutamine, ostmine ja riigihanked jne). Digitehnoloogia võib teataval määral toetada heitkoguste ja saaste üldist vähendamist või jäätmekäitlust. On tõenäoline, et digitehnoloogia toetab teataval määral ressursside optimeeritud kasutamist keskkonnahoidlikeks ja keskkonnasõbralikeks toiminguteks ning kodanikele/ettevõtetele teenuste osutamiseks. 

Digilahendused aitavad osaliselt vähendada organisatsiooni keskkonnamõju. Organisatsiooni kasutatavad materjalid/tooted võivad olla osaliselt jälgitavad. Energiat võib hankida säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusmenetlused on enamasti paberivabad. IT-seadmete ostmisel võetakse arvesse digitaalsete valikute ja tavade keskkonnamõju.

*Roheline digiüleminek tähendab organisatsiooni suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

Edasijõudnud 76–100 %

Selle küpsusastme avaliku sektori organisatsioonid kipuvad olema keskkonnahoidliku digitaliseerimise osas üsna kaugele jõudnud* Suure osa digiteerimisvalikute puhul võetakse arvesse keskkonnaaspekte, sealhulgas hankeid, energiatarbimist ja ressursside korduskasutamist. Digitehnoloogia aitab kaasa kestlikele toimingutele (nt sise- ja välistoimingud, digiteenuste osutamine, ostmine ja riigihanked jne). Tõenäoliselt toetavad digitehnoloogiad heitkoguste ja saaste vähendamist ning jäätmekäitlust. Digitehnoloogia toetab ka materjalide optimeeritud kasutamist ja teenuste osutamist kodanikele/ettevõtetele. 

Digilahendusi kasutatakse selleks, et oluliselt vähendada organisatsiooni keskkonnamõju (sh energiatõhususe parandamine). Organisatsiooni kasutatavad materjalid on väga jälgitavad isegi reaalajas. Energiat saadakse säästvatest allikatest väljaspool või kohapeal. Haldusprotsessid on kõik paberivabad. Keskkonnamõju integreeritakse sujuvalt digiteerimisvalikutesse ja -tavadesse. 

*Roheline digiüleminek tähendab organisatsiooni suutlikkust tegeleda digiüleminekuga pikaajalise lähenemisviisiga, mis võtab vastutuse ja hoolitseb loodusvarade ja keskkonna kaitsmise ja kestlikkuse eest (luues sellest konkurentsieelise).

 

 

[1] https://ec.europa.eu/isa2/sites/default/files/eif_brochure_final.pdf

[2] https://ec.europa.eu/isa2/sites/default/files/eif_brochure_final.pdf

[3] https://ec.europa.eu/isa2/sites/default/files/eif_brochure_final.pdf

[4] https://ec.europa.eu/isa2/sites/default/files/eif_brochure_final.pdf